Vääni sõnul jõuab nendeni väga palju infot, uudiseid ning suundumisi seoses rahvastiku segregatsiooniga ning tõi välja sellega seotud faktid, kirjutab tänane Pealinn.
Linnaosa vanem peatus konkreetsel juhtumil – neile tuli taotlus, kus neljatoalises munitsipaalkorteris elab neliteist inimest, osa isegi ilma sissekirjutuseta.
«Kuidas nad on saanud selle sissekirjutusese? See on pere, kus on kaheksa last, kellel on omakorda lapsed, miniad ja väimehed. See on näide, mis ilmestab segregatsiooniohtu. Mis toimub seal viie aasta pärast?» osutas linnaosa vanem probleemile.
Siit edasi tekivad tema sõnul uued mured seoses lasteasutustega, sest siia saabunud töölised annavad kohe sisse elamislao taotluse, koolide ja lasteaedade poole pöördutakse tihti ilma, et omatakse elamisluba ega sissekirjutust. «Probleemiks on keeleoskus, kui vene keeles osatakse suhelda, siis vene kirjakeelega on probleeme,» osutas ta.
Kogukonnas on tekkinud pinged
Vään tunnistas, et kogukonna seas on tekkinud pinged, mis on linnaosa töötajatele tajutavad. Ta loetles terve rea probleemikohti.
«Põliselanikud tunnevad palgasurvet, kuna töökohad kattuvad. Samuti tuntakse elamiskulude tõusu osas survet. Avalik kord ja turvalisus on probleem, kuna nõutakse tasuta sõitu ühistranspordis. Heakord on probleem, sest ostetakse kasutatud sõidukeid, mis jäetakse maha. Uinunud sõidukid paistavad juba praegu välja,» rääkis Lasnamäe linnaosa vanem ning jätkas, et omaette murekoht on töötajate kaitse, kes kurdavad nõustamistelefonile helistades, et ei saa kätte palka ega ka kojusõiduraha.
Komisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits ütles, et mõistmaks probleemi suurust, on vaja täpseid numbreid, kui palju on reaalseid rikkumisi ning teada, kuivõrd olukord on halvenenud. Täpsed numbrid saab anda siseministeerium, kuna linnaosa valitsus ei tegele andmete kogumisega.
Vään osutas, et Lasnamäel elab umbkaudu 130 000 inimest, kellest kolm protsenti on need inimesed, kes on saanud ajutise elamisloa ning sellega ka Eesti isikukoodi.
Siseministeeriumi andmetel elukohta saavad registreerida Rahvastikuregistris elamisõiguse ja elamisloaga välismaalased. «Vastavad numbrid ehk esmased elukoha registreerimised aastal 2019 Lasnamäe linnaosavalitsuses olid: Euroopa Liidu kodanikud ehk elamisõigusega inimesed 179 ja kolmandate riikide kodanikud ehk elamislubadega inimesed 787,» teatas siseministeeriumi nõunik Kerli Zirk.
Zirk selgitas, et pikaajaliste viisadega välismaalased (sh lühiajalised töötajad) ei ole Rahvastikuregistri subjektideks ehk ei oma võimalust oma elukohta kohaliku omavalitsuse täpsusega registreerida.
«See tähendab ka erinevaid kitsendusi avalike teenuste tarbimisel (sh kohaliku omavalitsuste teenuste). Isikukood eelmainitud sihtgrupi liikmetele vajadusel moodustakse. 2019. aastal registreeris PPA 32 274 lühiajalist töötamist üle-Eesti. Kohaliku omavalitsuse täpsusega ajutiselt viibivate ja lühiajaliste töötavate inimeste kohta statistikat ei koguta,» selgitas siseministereriumi nõunik.
Rahvastikukriisi lahendamise komisjoni esimees Jaak Valge ütles, et oluline on saada infot rohujuurde tasandilt ning elamisloa saab anda vaid kvoodi alusel.
Inimeste teadlikkus on väga madal
Vään selgitas, et linnaosa valitsus ei saa probleemi ise lahendada, kuna see langeb nende infoväljast välja seniks, kuni probleem seostub lastekaitsega. «Siis näen seda probleeme jälle, kui see läheb kohtusse,» osutas ta.
Siseministeeriumi andmetel on uutel elanikel soov panna lapsi eestikeelsesse kooli, kuid inimeste teadlikkus on väga madal. Siseministeeriumil on migratsiooninõustajad, kes koolitavad huvigruppe ning võivad tulla linnaosa valitsusse ning selgitada olukorda sealsetele töötajatele.
Valge arutles, mida riik peaks kiiremas korras tegema ning milliseid lahendusvõimalusi ta näeb, et pingeid kohalike elanikega maandada? Samuti uuris ta, miks need inimesed just Lasnamäele elama tulevad?
Vään osutas, et pingeid tekitab ka saabuvate laste vaktsineerimatus. «Nad ei ole teadlikud, kuid tervishoiuga seoses võib levida paanika. Ukrainas on Euroopa madalaim vaktsineeritute osakaal. Lasnamäe tähendab veerand Tallinna elanikke ja kümnendik Eesti elanikest,» rõhutas ta ning lisas, et Lasnamäele tulevad need inimesed eelkõige seetõttu, et seal on rohkem vaba elamispinda ning ka keelekeskkond on sobivam.
Vään selgitas peale istungit Pealinnale, et tema jaoks on oluline, et teema meedias tõstatada. Esimese asjana pidas ta vajalikuks andmete selgitamist ja ühtlustamist, et saada olukorrast selge pilt.
Kindlasti on tarvis riigipoolset sekkumist ning seadusemuudatusi, sest vastasel juhul on kannatajaks Lasnamäe elanikud. «See on inimlik soov lahendada olukord ilma vihata ning vältida konflikte,» sõnas linnaosa vanem.