Möödunud aastast, kui kergliikur muutus ametilikult sõidukiks, registreeritakse kõik elektritõukerataste osalusel juhtunud õnnetused. Eelmisel aastal juhtus kokku 221 õnnetust, kus kergliikuri juht sattus õnnetusse üksinda või oli tal konflikt teise jalgratturi, jalakäija või autoga. Sellel aastal on taolisi õnnetusi olnud 24.
«Õnnetustest 75 protsenti on ühe sõiduki õnnetused ehk ümberpaiskumised. Üldiselt on probleem selles, et ei osata elektritõukeratast juhtida, pidurdatakse liiga järsult või pole teekate ja liikluskeskkond olnud piisavalt head,» rääkis transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik.
90 protsenti registreeritud õnnetustest toimusid asulates, peamiselt Tallinnas, kus liiklus- ja elanike tihedus ongi kõige suuremad. «Välja on joonistunud tõsised probleemteemad, nagu mitmekesi sõitmine, mida näeme ka tänavapildis, kuigi see on keelatud. Täna saame öelda, et õnnetustesse sattunud juhtidest oli kolmandik joobes. See on ka faktor, miks õnnetused juhtuvad peamiselt hilisel ajal: kella 18 õhtul kella kuueni hommikul. Nädalapäevadest on õnnetusi kõige rohkem just laupäeval, kui inimesed käivad väljas pidutsemas,» selgitas Luik.
Öelda, et aastatega on olukord elektritõukeratastega hullemaks läinud, veel ei saa. «Raske on võrdlusi teha, sest hooaeg alles algas. Viimase paari-kolme nädalaga on juba juhtunud kümmekond õnnetust. Muster on suhteliselt sama: noormehed on joobes ja on kukkunud. Päevasel ajal on peamiselt ümberpaiskumised kas ülepidurdamise või vähese pidurdusoskuse tõttu,» ütles Luik.
Samas on alanud tõukerattahooajal aset leidnud ka äärmiselt kurb ja seni veel erandlik juhtum, kus rattur on hukkunud. Nimelt toimus 11. aprillil liiklusõnnetus Sillamäel, kus alkoholijoobe tunnustega 36-aastane mees sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal elektrilise tõukerattaga teed ületanud 74-aastasele naisele. Juhtumit uurib praegu politsei.
Tüüpiline elektritõukerattaga õnnetusse sattuja on Luige sõnul aga vanuses 18-34 ja meesterahvas, kelle sõidustiil vaatluse järgi on pigem agressiivne.
Varjatud õnnetuste kohta statistikat pole
Nn tõukside tipphooaeg algab lähinädalatel – niipea kui ilm soojaks läheb. «Hooaeg algab mai lõpus ja hakkab natuke alla minema augusti lõpus. Ja kui on septembris-oktoobris ilusad ilmad, siis sõidetakse elektritõukeratastega ka siis ja juhtub ka siis õnnetusi,» rääkis Luik. Kui üldiselt on Eestis kõige rohkem liiklusõnnetusi juunis, siis sama näitas statistika ka tõukerattaõnnetuste kohta.
Lisaks ise kukkumisele on tõukerataste puhul väga suur murekoht ka teiste liiklejate, eriti jalakäijate, ohustamine. «Et seda vähendada, teeb transpordiamet terve suve kampaaniat, et elektritõukerattur kui suurema ohu allikas võtaks vastutuse. Näiteks tuleb jalakäijate läheduses ja sõidutee ületamisel hoog maha võtta,» sõnas Luik.
Elektritõukeratastega juhtub ka varjatud õnnetusi. «Sellistest nn peaaegu õnnetustest, kus kiiresti liikuv elektritõukeratas on kedagi ehmatanud või riivanud, me hetkel infot ei kogu. Kuid jalakäijad on andnud meile koolitustel infot, et nad tunnevad ennast ohustatuna ka juba kõnniteedel. Kui varem oli sõidutee ületamine ohtlik, siis nüüd on ohuallikas ka vaikselt vuhisev elektritõukeratas,» rääkis Luik.
Kuna elektritõukeratastel pole Eestis numbrimärke, siis on väga raske reegleid rikkunud tõukeratturist politseile teada anda. «Ainuke Euroopa riik, kus elektritõukeratastel on numbrimärgid, on Saksamaa, sest seal on neil ka kindlustusnõue. Eestis nõuaks tõukeratastele numbrimärkide andmine hästi paljude regulatsioonide muutmist,» sõnas Luik.
Küll aga on võimalik politseile teada anda renditõukeratta ning Wolti ja Bolti kullerite osalusel toimunud õnnetustest, kui juht on õnnetuspaigalt lahkunud. «Selleks tuleb õnnetuse kellaaeg minutipealt määratleda ja märkida täpne asukoht, sest siis saab operaatorfirma välja võtta, kes seda elektritõukeratast parasjagu juhtis. Siis tuleb juba politseile avaldus teha,» sõnas Luik.